Laenusõnastik

Laenusõnastik – laenuterminid lihtsalt selgitatud

Laenusõnastik selgitab lihtsas eesti keeles kõik olulisemad laenuterminid – intressist ja KKM-ist kuni maksehäire ja refinantseerimiseni. Iga definitsioon on lühike, täpne ja iseseisvalt arusaadav, et saaksid laenulepingut lugedes olla kindel, mida iga sõna tegelikult tähendab.

35 terminit A–Z definitsioonid

TL;DR – laenusõnastik lühidalt

  • 35 olulisemat laenuterminit A-st V-ni, iga definitsioon ühe selge lõiguga.
  • Laenude võrdlemisel on kõige olulisem näitaja KKM, mitte ainult intress.
  • Maksehäire tekib üldjuhul alates 30 € võlast ja üle 45-päevasest viivitusest.
  • Kui number jääb segaseks, arvuta kuumakse laenukalkulaatoriga.

Kuidas sõnastikku kasutada?

Terminid on järjestatud tähestikuliselt. Klõpsa tähel, et hüpata õige rühma juurde, või keri lehte ja loe definitsioone järjest. Iga termin on selgitatud 50–80 sõnaga nii, et definitsioon oleks arusaadav ka ilma ülejäänud lehte lugemata.

Leia termin: A · E · F · H · I · J · K · L · M · O · P · R · S · T · V

A

Annuiteet

Annuiteet on laenu tagasimakseviis, mille puhul igakuine makse on kogu laenuperioodi jooksul ühesuurune. Iga kuumakse sisaldab nii intressi kui ka põhiosa: perioodi alguses moodustab suurema osa maksest intress, lõpus põhiosa. Annuiteetgraafik on Eestis kõige levinum tagasimakseviis, sest võrdne kuumakse teeb pere-eelarve planeerimise lihtsaks. Täpse kuumakse saad arvutada meie laenukalkulaatoriga.

E

Ennetähtaegne tagastamine

Ennetähtaegne tagastamine tähendab laenu osalist või täielikku tasumist enne lepingus kokku lepitud tähtaega. Võlaõigusseaduse järgi on tarbijal õigus tarbijakrediit igal ajal ennetähtaegselt tagastada – sel juhul väheneb intressikulu kasutamata jäänud perioodi võrra. Laenuandja võib küsida mõistlikku hüvitist, fikseeritud intressiga lepingu puhul üldjuhul kuni 1% ennetähtaegselt tagastatud summast. Kontrolli täpsed tingimused alati oma laenulepingust.

Euribor

Euribor (Euro Interbank Offered Rate) on Euroopa pankadevaheline baasintressimäär, millest sõltub muutuva intressiga laenude hind. Eestis lisatakse Euribor tavaliselt kodulaenu marginaalile, kõige sagedamini kasutatakse 6 kuu Euribori. Kui Euribor tõuseb, suureneb ka kuumakse; kui langeb, muutub laen odavamaks. Kiirlaenudel ja tarbimislaenudel on enamasti fikseeritud intress, mis Euriborist ei sõltu.

F

Fikseeritud intress

Fikseeritud intress on intressimäär, mis püsib kogu laenulepingu kehtivuse ajal muutumatuna ega sõltu turuintresside, näiteks Euribori kõikumisest. See annab laenuvõtjale kindluse, et kuumakse jääb kogu perioodi vältel samaks. Eestis on kiirlaenud, väikelaenud ja tarbimislaenud valdavalt fikseeritud intressiga. Fikseeritud määr võib olla veidi kõrgem kui muutuv intress, kuid kaitseb sind intressitõusu riski eest.

H

Hüpoteek

Hüpoteek on kinnisvarale seatav pant, mis tagab laenuandja nõuded juhul, kui laenuvõtja jätab kohustused täitmata. Hüpoteek seatakse notariaalselt ja kantakse kinnistusraamatusse. Omanik saab vara edasi kasutada, kuid müümiseks on üldjuhul vaja pandipidaja nõusolekut. Hüpoteegiga tagatud laenud, näiteks kodulaen, on tagatiseta laenudest märgatavalt madalama intressiga, sest laenuandja risk on väiksem.

I

Inkasso

Inkasso on võlgade kohtuväline sissenõudmine, millega tegelevad spetsialiseerunud inkassofirmad. Kui laenumaksed jäävad pikalt tasumata, võib laenuandja nõude inkassole loovutada või sissenõudmise neile üle anda. Inkasso lisab võlale sissenõudmiskulud ning võlg võib jõuda maksehäireregistrisse. Inkassofirmaga tasub alati suhelda ja maksegraafik kokku leppida, sest järgmine samm on sageli kohus ja kohtutäitur. Loe lähemalt: mis juhtub, kui laenu ei maksa.

Intress

Intress on tasu, mida laenuvõtja maksab laenuandjale raha kasutamise eest, väljendatuna protsendina laenujäägist aasta kohta. Näiteks 10% intressiga 1 000 € laenult maksad esimesel aastal ligikaudu 100 € intressi. Intress ei sisalda lepingutasu ega muid kõrvalkulusid – laenu tegelikku koguhinda näitab krediidi kulukuse määr. Loe lähemalt: KKM vs intress.

J

Järelmaks

Järelmaks on tarbijakrediidi vorm, mis võimaldab kauba või teenuse eest tasuda osade kaupa pärast ostu. Järelmaksu pakuvad kauplused koostöös krediidiandjatega. Kuigi reklaamides kuvatakse sageli 0% järelmaksu, tasub tähele panna lepingutasu ja haldustasu, mis tõstavad tegelikku kulu – seda näitab KKM. Järelmaks on laen: see kajastub sinu kohustusena ja mõjutab edaspidist krediidivõimet.

K

Kiirlaen

Kiirlaen on väike tagatiseta tarbimislaen, mida taotletakse internetis ja mille otsus tehakse tavaliselt 15 minuti kuni ühe tunni jooksul. Summad jäävad enamasti vahemikku 100–10 000 € ja tähtaeg paarist kuust viie aastani. Kiiruse ja mugavuse tõttu on intress kõrgem kui pangalaenul, seetõttu tasub pakkumisi alati võrrelda. Vaata lähemalt: kiirlaen.

KKM (krediidi kulukuse määr)

KKM ehk krediidi kulukuse määr näitab laenu kogukulu protsendina aastas: see sisaldab intressi, lepingutasu, haldustasu ja muid kohustuslikke kulusid. KKM on parim näitaja laenupakkumiste võrdlemiseks, sest ainuüksi madal intress võib peita kõrgeid tasusid. Eestis on tarbijakrediidi KKM-i ülempiir seadusega piiratud. Põhjalik selgitus koos näidetega: KKM vs intress.

Kohtutäitur

Kohtutäitur on riigi ametiisik, kes viib läbi sundtäitmist, kui võlg on kohtuotsuse või muu täitedokumendi alusel välja mõistetud. Kohtutäitur võib arestida pangakonto, palga ja vara ning lisab võlale täitemenetluse kulud. Seadus jätab võlgnikule arestimisel siiski miinimumi elatusvahenditeks. Kohtutäiturini jõudmist aitab vältida varajane suhtlus laenuandjaga ja maksegraafiku kokkuleppimine.

Krediidikonto

Krediidikonto on paindlik laenutoode: laenuandja määrab sulle krediidilimiidi, mille piires saad raha välja võtta ja tagasi maksta täpselt siis, kui vajad. Intressi arvestatakse ainult kasutatud summalt, mitte kogu limiidilt. Krediidikonto sobib korduvate väiksemate rahavajaduste katteks, kuid pidev kasutamine võib kujuneda kalliks. Eestis pakuvad krediidikontot näiteks Monefit ja SMSRaha. Loe lähemalt: krediidikonto.

Krediidiliin

Krediidiliin on ettemääratud limiidiga paindlik krediit, mille piires saab raha korduvalt kasutusse võtta ja tagasi maksta. Sarnaselt krediidikontoga maksad intressi vaid kasutatud osalt. Krediidiliini kasutavad nii eraisikud kui ka ettevõtted, et katta muutuva suurusega rahavajadusi. Näiteks Monefit pakub Eestis krediidiliini kuni 15 000 €. Enne kasutamist võrdle alati KKM-i, sest paindlikkus võib tähendada kõrgemat hinda.

Krediidiskoor

Krediidiskoor on numbriline hinnang, mis väljendab tõenäosust, et laenuvõtja täidab oma kohustused korrektselt. Skoor arvutatakse sissetuleku, olemasolevate kohustuste, maksekäitumise ja maksehäirete ajaloo põhjal. Mida kõrgem skoor, seda suurema tõenäosusega saad laenu ja seda paremat intressi laenuandja pakub. Eestis kasutavad laenuandjad nii Creditinfo skoori kui ka oma sisemisi hindamismudeleid.

Krediidivõime

Krediidivõime ehk krediidivõimelisus on laenuvõtja tegelik suutlikkus laen koos intressidega tagasi maksta. Laenuandja on seaduse järgi kohustatud enne lepingu sõlmimist krediidivõimet hindama: arvesse võetakse sissetulek, olemasolevad kohustused, ülalpeetavad ja igapäevased kulud. Vastutustundliku laenamise põhimõte tähendab, et laenu ei tohi väljastada inimesele, kelle krediidivõime seda ilmselgelt ei võimalda.

Kuumakse

Kuumakse on summa, mille laenuvõtja tasub laenuandjale iga kuu ja mis koosneb põhiosast, intressist ning võimalikest tasudest. Kuumakse suurust mõjutavad laenusumma, intressimäär ja tähtaeg. Rusikareegel: kõik laenu- ja liisingumaksed kokku ei tohiks ületada 30–40% netosissetulekust. Täpse kuumakse erinevate summade ja tähtaegade puhul saad arvutada meie laenukalkulaatoriga.

Käendaja

Käendaja on isik, kes võtab lepinguga kohustuse tasuda laen, kui põhilaenuvõtja seda ise ei tee. Käendus on reaalne rahaline vastutus: laenuandja võib nõuda võlga otse käendajalt ning maksmata jätmine tekitab maksehäire ka käendajale. Käendaja kaasamine võib aidata laenu saada suuremas summas või madalama intressiga, kui oma sissetulekust üksi ei piisa.

L

Laenuleping

Laenuleping on laenuandja ja laenuvõtja kirjalik kokkulepe, milles fikseeritakse laenusumma, intress, KKM, tagasimaksegraafik, tasud ning poolte õigused ja kohustused. Tarbijakrediidilepingule kehtivad võlaõigusseaduse erinõuded: laenuandja peab enne sõlmimist esitama standardinfo teabelehe ja tarbijal on õigus lepingust 14 päeva jooksul põhjust avaldamata taganeda. Loe leping alati enne allkirjastamist tähelepanelikult läbi.

Laenulimiit

Laenulimiit on maksimaalne summa, mida laenuandja on nõus konkreetsele kliendile laenama või mida saab krediidikonto ja krediidiliini piires kasutada. Limiidi suurus sõltub sissetulekust, olemasolevatest kohustustest ja krediidiskoorist. Limiit ei ole kohustus: kasuta sellest vaid nii palju, kui tegelikult vajad, sest intressi arvestatakse kasutusse võetud summalt. Korrektse maksekäitumise korral saab limiiti sageli hiljem suurendada.

Laenuperiood

Laenuperiood ehk laenu tähtaeg on aeg, mille jooksul tuleb laen koos intressidega täielikult tagasi maksta. Kiirlaenudel on tähtaeg tavaliselt kolmest kuust viie aastani, kodulaenul kuni 30 aastat. Pikem periood tähendab väiksemat kuumakset, kuid suuremat intressikulu kokku; lühem periood vastupidi. Vali tähtaeg nii, et kuumakse jääks eelarvele mugavalt jõukohaseks.

Leppetrahv

Leppetrahv on lepingus kokku lepitud rahaline karistus lepingu rikkumise eest. Tarbijakrediidilepingus on leppetrahvi kasutamine seadusega piiratud: makse hilinemise korral võib laenuandja tarbijalt üldjuhul nõuda ainult viivist, mitte täiendavat trahvi. Muude rikkumiste puhul peab leppetrahv olema mõistliku suurusega. Kontrolli enne allkirjastamist lepingust, millised trahvid ja lisatasud on ette nähtud.

Liising

Liising on finantseerimisviis, mille puhul liisinguandja ostab vara – enamasti sõiduki – ja annab selle kliendile kasutada igakuise makse eest. Kasutusrendi lõppedes tagastad vara, kapitalirendi puhul saab see maksete lõppedes sinu omaks. Kuna vara ise on tagatiseks, on liisingu intress tagatiseta laenust madalam. Üldjuhul nõutakse omafinantseeringut umbes 10–20% vara hinnast.

M

Maksehäire

Maksehäire on avalik märge selle kohta, et isik on jätnud rahalise kohustuse õigeaegselt tasumata. Eestis registreeritakse maksehäire üldjuhul siis, kui võlg on vähemalt 30 eurot ja tasumisega on viivitatud üle 45 päeva. Maksehäire raskendab oluliselt uue laenu saamist ning jääb registris nähtavaks ka pärast tasumist. Loe lähemalt: maksehäireregistri juhend ja laen maksehäirega.

Maksehäireregister

Maksehäireregister on andmebaas, kuhu koondatakse info eraisikute ja ettevõtete maksehäirete kohta. Eesti tuntuimat registrit haldab Creditinfo Eesti. Laenuandjad kontrollivad registrit iga taotluse puhul, et hinnata kliendi senist maksekäitumist. Igaühel on õigus oma andmeid registris kontrollida ja nõuda ebaõigete kannete parandamist. Täpsem juhend: kuidas maksehäireregistrit kontrollida.

Maksepuhkus

Maksepuhkus on laenuandjaga kokku lepitud periood, mille jooksul laenuvõtja tasub ainult intressimakseid või ei tee ajutiselt üldse makseid. Maksepuhkust kasutatakse ajutiste raskuste, näiteks töökaotuse või haiguse korral. Oluline on teada, et maksepuhkuse ajal intress üldjuhul jookseb edasi ja laenu koguhind suureneb. Taotle maksepuhkust võimalikult vara, enne kui tekib võlgnevus ja maksehäire.

O

Omafinantseering

Omafinantseering on osa vara hinnast, mille ostja tasub oma rahaga ja mida laen ei kata. Kodulaenu puhul nõuavad Eesti pangad üldjuhul vähemalt 10–20% omafinantseeringut, autoliisingul on tavapärane samuti 10–20%. Suurem omafinantseering vähendab laenusummat, kuumakset ja intressikulu ning parandab laenu saamise võimalusi. Tagatiseta tarbimislaenude puhul omafinantseeringut ei nõuta.

P

Positiivne krediidiregister

Positiivne krediidiregister on andmekogu, kuhu koondatakse info inimese kehtivate laenukohustuste ja maksekäitumise kohta – mitte ainult maksehäirete. Eestis haldab sellist registrit Creditinfo, kuhu paljud laenuandjad andmeid edastavad. Register aitab laenuandjal hinnata taotleja tegelikku kohustuste koormust täpsemalt ning korralikult teenindatud laenud võivad uue laenu saamist pigem lihtsustada, mitte takistada.

Põhiosa

Põhiosa on laenatud raha ise – see osa kuumaksest, mille võrra laenujääk tegelikult väheneb, ilma intressi ja tasudeta. Iga kuumakse jaguneb põhiosaks ja intressiks. Annuiteetgraafiku alguses moodustab intress maksest suurema osa ning põhiosa osakaal kasvab aja jooksul. Mida kiiremini põhiosa väheneb, seda vähem intressi kogu perioodi jooksul kokku maksad.

R

Refinantseerimine

Refinantseerimine tähendab ühe või mitme olemasoleva laenu asendamist uue, soodsamate tingimustega laenuga. Eesmärk on väiksem kuumakse, madalam intress või mitme kohustuse koondamine üheks mugavaks makseks. Refinantseerimine on mõistlik, kui uue laenu KKM on senisest madalam ka pärast lepingutasu arvestamist. Eriti kasulik on refinantseerida kalleid kiirlaene. Vaata lähemalt: refinantseerimine.

S

Smslaen

Smslaen ehk SMS-laen on väike kiirlaen, mille nimi pärineb ajast, mil taotlus esitati mobiiltelefoni sõnumiga. Tänapäeval taotletakse smslaenu internetis ning termin tähistab lihtsalt väikest, kiiresti väljastatavat laenu summas umbes 50–2 000 €. Otsus tuleb minutitega, kuid intress on laenutoodete seas üks kõrgemaid, mistõttu tasub alternatiive võrrelda. Loe lähemalt: smslaen.

T

Tagatis

Tagatis on vara või õigus, mille laenuvõtja annab laenuandjale kindlustuseks, et laen makstakse tagasi. Levinuimad tagatised on kinnisvara (hüpoteek) ja sõiduk. Kui laenu ei tasuta, on laenuandjal õigus tagatis realiseerida ja saadud rahast võlg katta. Tagatisega laen on odavam, kuid risk varale on suurem. Enamik Eesti kiir- ja väikelaene on tagatiseta: laen ilma tagatiseta.

Tarbimislaen

Tarbimislaen on eraisikule mõeldud laen igapäevaste ostude, remondi, reisi või muude kulutuste rahastamiseks, ilma et kasutusotstarvet peaks tõendama. Tarbimislaen on üldjuhul tagatiseta, summas kuni 25 000 € ja tähtajaga kuni viis kuni seitse aastat. See on katusmõiste, mille alla kuuluvad ka kiirlaen, väikelaen ja järelmaks. Võrdle pakkumisi: tarbimislaen.

V

Viivis

Viivis on tasu, mida laenuandja arvestab võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest, kui makse hilineb. Tarbijakrediidilepingus on viivise ülemmäär seadusega piiratud ja ülemäärast viivist tarbijalt nõuda ei tohi. Lisaks viivisele võib laenuandja nõuda mõistlikke sissenõudmiskulusid. Pikaajaline viivitus viib maksehäire, inkasso ja lõpuks kohtumenetluseni – makseraskuste korral võta laenuandjaga kohe ühendust.

Võlgade ümberkujundamine

Võlgade ümberkujundamine on kohtulik menetlus, mis võimaldab püsivates makseraskustes eraisikul võlgade tasumise tähtaegu pikendada, makseid vähendada või kohustusi osaliselt ümber korraldada, et vältida pankrotti. Avaldus esitatakse kohtule koos ümberkujundamiskava ning ülevaatega varast ja kohustustest. Enne kohtusse pöördumist tasub proovida laenuandjatega kokkulepet, maksepuhkust või laenude refinantseerimist.

Väikelaen

Väikelaen on tagatiseta tarbimislaen summas umbes 500–25 000 €, tähtajaga enamasti kuus kuud kuni seitse aastat. Väikelaen on kiirlaenust suurem ja pikema tähtajaga ning intress on tavaliselt madalam, alates umbes 6,9%. Sobib remondiks, auto ostuks või suuremate kulutuste katteks; raha laekub sageli samal päeval. Võrdle pakkumisi: väikelaen.

Kuidas levinumad laenutüübid erinevad?

Allolev tabel võtab kokku Eesti levinumad tagatiseta laenutooted. Näitajad on orienteeruvad ja sõltuvad laenuandjast ning sinu krediidivõimest – täpse pakkumise saad alles taotluse järel.

LaenutüüpTüüpiline summaTüüpiline tähtaegIntress
Kiirlaen100–10 000 €3 kuud – 5 aastatalates 6,9%
Väikelaen500–25 000 €6 kuud – 7 aastatalates 6,9%
Tarbimislaen500–25 000 €kuni 7 aastatalates 6,9%
Smslaen50–2 000 €3–36 kuudalates 18%
Krediidikontolimiit kuni 15 000 €paindlikalates 24,99%

Enne laenamist

Ükski termin ei asenda tervet mõistust: võrdle alati KKM-i, mitte ainult intressi, ja veendu, et kuumakse mahub su eelarvesse ka siis, kui sissetulek peaks ajutiselt vähenema. Laenamine on finantskohustus – vaata parimaid pakkumisi lehel parim kiirlaen 2026 ja arvuta kuumakse laenukalkulaatoriga.

Korduma kippuvad küsimused

Intress on tasu laenatud raha kasutamise eest, väljendatuna protsendina laenujäägist aastas. KKM ehk krediidi kulukuse määr sisaldab lisaks intressile ka lepingutasu, haldustasu ja muid kohustuslikke kulusid, näidates laenu tegelikku kogukulu aastas. Laenupakkumiste võrdlemisel vaata alati KKM-i, mitte ainult intressi – madal intress võib peita kõrgeid tasusid.

Maksehäire registreeritakse üldjuhul siis, kui võlg on vähemalt 30 eurot ja tasumisega on viivitatud üle 45 päeva. Pärast võla tasumist jääb maksehäire registris nähtavaks veel mitmeks aastaks, tasumata maksehäire oluliselt kauemaks. Seetõttu tasub võlg alati võimalikult kiiresti likvideerida ja edaspidi makseid õigeaegselt tasuda.

Annuiteetgraafik on tagasimakseviis, mille puhul laenu kuumakse on kogu perioodi jooksul ühesuurune. Iga makse sisaldab nii intressi kui ka põhiosa: alguses on intressi osakaal suurem ja see väheneb aja jooksul. Annuiteet on Eestis kõige levinum graafik, sest võrdne kuumakse teeb pere-eelarve planeerimise lihtsaks. Täpse kuumakse saad arvutada laenukalkulaatoriga.

Terminid selged? Leia nüüd parim laen

Ühendame sind Eesti litsentseeritud laenuandjatega ja aitame sul võrrelda pakkumisi ühest kohast – tasuta ja kohustusteta.

Vaata pakkumisi