Kui palju laenu saab? Nii arvutad oma maksimaalse laenusumma

Lühike vastus: kui palju laenu saab, sõltub sinu netosissetulekust ja olemasolevatest kohustustest. Levinud rusikareegel ütleb, et kõik kuumaksed kokku ei tohiks ületada 30–40% netosissetulekust. Näiteks 1 200 € netopalga juures tähendab see kuni ~360 € kuumakset ehk 9% intressi ja 60 kuu juures umbes 17 300 € laenu.

Kuidas laenuandja maksevõimet arvutab?

Iga vastutustundlik laenuandja teeb enne pakkumist maksevõime analüüsi. Loogika on lihtne: sinu netosissetulekust lahutatakse olemasolevad kohustused ja igapäevased elamiskulud ning järele peab jääma piisavalt vaba raha, et uus kuumakse mahuks eelarvesse mugavalt, mitte napilt.

Praktikas vaatab laenuandja tavaliselt sinu pangakonto väljavõtet, ametlikku sissetulekut, kehtivaid laene ja järelmakse ning maksehäireregistri andmeid. Arvesse lähevad ka ülalpeetavad ja eluasemekulud. Mida stabiilsem ja läbipaistvam on sinu rahaline pilt, seda suurema summa ja parema intressi võid saada.

• Sissetulek — regulaarne netopalk või muu tõendatav tulu.
• Kohustused — laenud, liisingud, järelmaksud, krediitkaardid, elatis.
• Elamiskulud — eluase, kommunaalid, transport, ülalpeetavad.
• Krediidiajalugu — maksehäired vähendavad summat või välistavad laenu.

Rusikareegel: 30–40% sissetulekust

Kõige levinum rusikareegel ütleb, et kõigi laenude kuumaksed kokku ei tohiks ületada 30–40% netosissetulekust. Konservatiivne ja turvaline piir on 30%; 40% on juba ülemine äär, mida paljud laenuandjad ega eelarved hästi ei talu. Alljärgnev tabel näitab, millise laenusummani 30% reegel erineva netopalga juures ligikaudu viib.

Tegemist on näidisarvutusega: annuiteetgraafik, intress 9%, tähtaeg 60 kuud ja eeldus, et muid laenukohustusi ei ole. Tegelikkuses jäävad paljude tarbimislaenude maksimumsummad vahemikku 10 000–25 000 €, seega piirab suurema palga juures summat pigem laenuandja limiit kui sinu maksevõime. Täpse kuumakse oma summa ja intressiga saad arvutada laenukalkulaatoriga.

Mis vähendab laenusummat?

Kõige sagedasem põhjus, miks pakutav summa jääb oodatust väiksemaks, on olemasolevad kohustused. Iga kehtiv kuumakse sööb otse sinu vaba raha, mille pealt uut laenu arvutatakse.

• Olemasolevad laenud ja liisingud — iga 100 € kuumakset vähendab 60 kuu ja 9% juures maksimaalset laenusummat umbes 4 800 € võrra.
• Järelmaksud — ka väikesed 20–30 € maksed liidetakse kokku ja arvestatakse kohustusena.
• Krediitkaardid ja krediidilimiidid — sageli arvestatakse kogu limiiti, mitte ainult kasutatud osa.
• Ülalpeetavad — iga laps või ülalpeetav suurendab arvestuslikke elamiskulusid.
• Ebaregulaarne sissetulek — kõikuv või tõendamata tulu hinnatakse konservatiivsemalt.

Pea meeles, et võrreldes pakkumisi ei maksa vaadata ainult intressi – laenu tegelikku hinda näitab krediidi kulukuse määr. Loe lähemalt artiklist KKM vs intress.

Kuidas suurendada oma võimalusi?

Kui pakutud summa jääb vajalikust väiksemaks, ei tasu kohe mitut taotlust järjest esitada. Selle asemel paranda kõigepealt oma lähtepositsiooni – see mõjutab nii summat kui ka intressi.

1. Maksa väikevõlad ära. Järelmaksude ja krediitkaardijääkide sulgemine vabastab kuumakseid ja tõstab maksimaalset summat kohe.
2. Kaalu ühist taotlust. Kaastaotleja sissetulek liidetakse sinu omaga, kuid arvesta, et vastutate laenu eest mõlemad.
3. Vali pikem periood. Pikem tähtaeg toob väiksema kuumakse ja seega suurema võimaliku summa – aga kogu intressikulu kasvab ja kohustus kestab kauem.
4. Korrasta konto väljavõte. Regulaarne palgalaeke ja kontrollitud kulutused mõne kuu jooksul enne taotlust jätavad parema pildi.
5. Võrdle mitut laenuandjat. Maksevõime hinnangud erinevad – vaata parimate laenupakkujate võrdlust ja suuremate summade jaoks väikelaenu lehte.

Kas maksimum tasub võtta?

Ei. See, et laenuandja on nõus andma 17 000 €, ei tähenda, et peaksid nii palju võtma. Laena alati vajaduse, mitte maksimumi järgi: mida väiksem summa ja lühem periood, seda vähem maksad intressi ja seda kiiremini oled kohustusest vaba. Mõistlik on hoida kuumaksed pigem 20–30% piires sissetulekust, et eelarvesse jääks ruumi ka ootamatusteks.

Korduma kippuvad küsimused